LED riba paigaldus

Kuidas paigaldada LED ribasid ?

LED ribade paigaldus võib tunduda üsnagi lihtne tegevus aga siiski on mõningad asjad mida peaks hea tulemuse jaoks meeles pidama.

Eesmärk

Nagu iga teisegi tegemise juures peab alustama sellest millist tulemust vaja on. Sellest sõltub ka materjalide valik. Materjalidest omakord sõltub tehniline lahendus. Näiteks niiskesse ruumi ei ole mõistlik paigutada ilma igasuguse niiskuskaitseta ribasid. Need lihtsalt ei tööta seal kaua, kuna niiskuse toimel tekkiv korrosioon rikub elektrit juhtivad pinnad või tekitab koostöös tolmuga (ja seda on pea kõikjal) soovimatud elektriühendused. Aga niiskuskindluse tagamisel muutub üldiselt riba laiemaks. Ja seega peab uurima kas ta füüsiliselt mahub sinna kuhu esialgu oli plaan seda paigutada.

Seega peaks teadma

  • HELEDUS - Kui heledat tulemust on vaja
  • VÄRV - Kas on vaja ühte kindlat värvi, muudetavat värvitooni või hoopis värvilist lahendust
  • IP - Kas on vajalik tagada tolmukindlust, niiskuskindlust või koguni veekindlust
  • PIKKUS - Kui pikk on kõige pikem üksik riba
  • VÕIMSUS - Kui palju on kõikide ribade võimsus kokku
  • JUHTIMINE - Mismoodi seda lahendust sisse-välja lülitama/dimmerdama hakatakse
  • KVALITEET - Kui kaua see riba peab töötama
  • LISATINGIMUSED - Kas valgust peab kuskile suunama

Heledus

Heledus võiks olla vist isegi olulisem tulemuse hindamisel. Kui on vaja dekoratiivst lahendust siis ei sobi liiga hele asi, see hakkab häirima. Liiga heleda lahenduse negatviiseks küljeks on ka mõju tervisele näiteks silmadele. Liiga heleda lahenduse puhul on aga üsna lihtne heledust vähendada. Vastupidine juhtum on aga liiga vähe valgustatud olukord ja siin ei pruugi heleduse suurendamine enam üldse lihtne olla. Heleduse puhul peab kindlasti arvestama ka ümbritsevate pindadega. Tumedate pindade puhul ei peegeldu valgus neilt ja soovitud heleduse saamiseks on vajalik juba suuremat valgusjõudu.

Värv

Värvivalikul on taas olukord natuke keerulisem kui esmapilgul võib arvata. Nimelt on olemas ka värvitoon. Ehk siis näiteks on olemas valge aga see jaguneb ka soe valge ja külm valge. Neist esimene on siis kergelt kollaka tooniga ja viimane kergelt sinise tooniga. Lisaks palju võimalus nende kahe vahel. Tähistatakse seda suurust aga tähega K. See on siis värvustemperatuur. Enamusel juhtudel on meeldivaks selline soe valge mille nö nimeks on 3000K ja see on ka kõige levinum. See värvitoon on väga srnane sellele, mida tekitab 100W hõõgniidiga pirn mis töötab täisvõimsusel. Kui nüüd edasi süveneda läheb asi keerulisemaks. Nimelt on valguse puhul olemas ka selline asi nagu CRI. Samas on tavalises kodukasutuses täiesti hea tulemus ka CRI80 puhul. CRI90, CRI95 jne lahendusi on vaja näiteks filmitööstuses ja fotograafias.

IP

IP puhul on olukord üsnagi lihtne. Siin asub IP kirjeldus Segadusi võib tekitada tundmatute ribade markeerimine kus on kasutatud ainult väljendit veekindel, mis aga reaalsuses ei oma veekindlusega kuigi palju ühist.

Pikkus

Igal kvaliteetsel ribal on märgitud lõikekohad. Ja seega pole mõistlik lõigata riba päris suvalisest kohast. Tõsi, võib küll lõigata suvalisest kohast aga enamasti on siis tagajärjeks jupike LED riba mis ei tööta. Ja see jupike on suvaliselt lõigatud koha ja lõikekoha vahel. Et seda ei tekiks peakski lõikama märgitud kohast. Kuna ribad on väga erinevad siis pole ka olemas ühte kindlat pikkust, mida lõikamisel arvestada. Pikkusega arvestamine hoiab ära ebameeldivad üllatused. Näiteks kui koht kuhu paigaldada on pikkusega 96 cm aga riba ise on meeter siis jääb jupike üle. Kui riba on juba paigaldatud ja see ülejääk lõigata maha märkekohast siis võib tekkida olukord kus ühes otsas on heledus väiksem kui teises otsas, kuna riba lõppeb lihtsalt ära ennem kui see koht kuhu riba oli algselt mõeldud. Selliste asjade vältimiseks ongi üsna hea natuke nö eeltööd teha. Siis saab lühema riba paigaldada selliselt, et kummastki otsast oleks ühepalju puudu, mis üldiselt on võrdse paigutuse puhul kuskil 4 cm. Enamasti on see aga nii lühike, et ei hakka häirima. Kui on vaja väga täpset paigutust siis peab arevstama ka sellega, et ribale ühendatud toitekaabel ei paindu samuti täpselt riba otsast ja võib nõuda omakorda päris mitu sentimeetrit lisaks.

Toitekaabel

Toitekaabeli puhul peaks arvestama üsna mitmete asjadega.

Kõigepealt see kaabel mis on LED riba ja kontrolleri vahel. Esiteks peab teadma mitmesoonelist kaablit vaja läheb, sest erinevat tüüpi ribadel on ka erinevad kaablid. Ühevärvilisel ja samuti ka DTW tüüpi ribal piisab kahe soonega kaablist. Kahevärvilisel ribal (näiteks CCT) aga peab olema juba kolm soont. Kolmevärvilisel ribal (RGB) peab olema neli soont. Neljavärvliselt (RGB+W) viis soont ja viievärvilised (RGB+CCT) kuus soont. Digitaalse juhtimisega ribade puhul piisab enamasti neljast soonest ja osadel juhtudel ka kolmest soonest. Selle info saab täpsemalt teada juba kontrolleri ja riba valimisel.

Kui kaablisooni on vähem siis ei saa kõiki funktsioone kasutada ja tulemus pole see mida soovitakse. Kui kaablisooni on rohkem siis ei pea kõiki kasutama ja tulemus saab olema selline nagu sooviti.

Kaabli jämedus on samuti väga oluline. Kuna kaabel peab edasi andma kogu võimsuse, mis LED riba töötamiseks vajab siis peab ka teadma millist võimsust LED riba vajab. Kui kaabel on liiga peenike siis ei saa kogu vajalikku energiahulka edasi kanda ja riba helendab vähe või pikema riba puhul on heledus ebaühtlane ja on toitekaablist kaugemas osas väiksem või puudub üldse. Hea tulemuse saamiseks peab enne kaabli paigaldamist teadma millised võimsused on vajalikud ja siis vastavalt selle tuleb ka kaabel valida. Vaata ka Kas 12V või 24V

See kaabel mis on kontrolleri ja toiteploki vahel on üldiselt kahesooneline ja ta peab olema piisavalt jäme, et kogu vajalikku võimsust edasi anda. Ehk siis kui on kasutusel näiteks mitu kontrollerit ja kõikidele läheb üks toitekaabel siis see peab see kaabel suutma edasi anda kogu vajaliku võimsuse kõikidele kontrolleritele.

Toiteplokk

Toiteplokk peab suutma kogu võimsust välja anda. Üldiselt võiks plokile ka mõningane võimsuse varu jääda. Umbes 10% peaks olema täiesti piisav. Ploki asukoht peab aga olema selline, kus ta ei kuumene. Näiteks lae all soojustuse sees on väga halb koht, sest toiteploki töötamisel tekkiv soojus ei haju ning liiga kõrge temeperatuuri tõttu lüheneb tööaeg märgatavalt. Samuti pole mõtet toiteplokki ribast väga kaugele paigaldada. Seda pikkust peab siis hakkama kompenseerima jämedama toitekaabliga.

Riba ise

Kuna LED riba eraldab töötamise ajal soojust siis peab valima koha kus ta samuti liigselt ei kuumene. On ka selliseid ribasid millistel on ehituses tingutna temperatuurikaitselülitus ja liigse kuumus puhul reguleeritakse heledus automaatselt vähemaks. Selle tulemusena on ka soojuse eraldumine väiksem. Samuti võib ribade jahutamiseks kasutada ka metallpindasid. Siinkohal on üsna heaks mõtteks erinevad alumiiniumprofiilid, mis lisaks jahutamisele võimaldavad erinevate katete abil ka valgust suunata.

Riba enda kinnitamisel peab jälgima, et mehaanilisi vigastusi ei tekiks. Enamusel ribadel on tagamusel küljel kahepoolne teip ja puhastel ning siledatel kontaktipindadel sellest ka piisab. Ei ole vaja mingit eraldi liimiga või silikooniga mäkerdamist. Kui aga kontaktpind on ebaühtlane (näiteks hööveldamata puit, tapeet, lihvimata kivi või betoonpinnad jne) siis on otstarbekas kasutada lisaks liimile ka mehaanilist kinnitust.

Levinumad vead

  • Kaabel - Kaabli puhul ei osata ette näha, et see tuleb ka LED riba külge ühendad. Kui kaabel on on aga nii suur/paks/jäme, et seda ei ole võimalik mõistlikult riba külge ühendada siis pole ka ilusat tulemust loota.
  • Mitmevärviliste lahenduste puhul on kasutada oleval kaablil liiga vähe sooni. Vajaliku võimsuse jaoks on kaabel liiga peenike.
  • Hoitakse kokku kiulise kaabli arvelt aga jäiga kaabli puhul on paigaldus palju tülikam ja hiljem raisatud aeg võib olla palju suurema kuluga kui esialgne kokkuhoid.
  • Toiteplokk - Toiteplokist sõltub kui hästi valgustus töötab. See on lihtsalt müstika kui vähe sellele tähelepanu pööratakse. Paljudel juhtudel ei suudeta üldse selle peal tullagi, et toieplokk peaks kuskil olema ja ei arvestata plokile sobiva kohaga. Kui paigalduse ajal aga jõutakse plokini siis kruvitakse/topitakse/surutakse see enamvähem esimesse prakku kuhu ta kuidagimoodi mahub. Seejuures ei arvestata, et plokk läheb soojaks ning kui ta kuskile lakke villahunniku alla peita siis sureb ta üsna ruttu omaenda poolt tekitatud soojuse tõttu. Seega peab ploki jaoks leidma koha kus ta on ülekuumenemise eest kaitstud. Samuti on lahtiste plokkide puhul vajalik plokile mingisugune kate, et sinna sisse ei pudiseks igasugu erinevat tolmu aga ka näiteks putukaid. Samuti vältige toiteplokkide kinnimüürimist.
  • Profiil - Profiili puhul on kõige tülikamaks asjaks kinnitus ja seejärel kate. Enamuse profiilide puhul pakutakse ka kinnitusklambreid. Mingil müstilise põhjusel aga arvatakse, et need on ainult tarbetud asjad ja siis kruvitakse profiilid kättesattuvate kruvidega kinni. Tulemusena on profiili põhi aga ebatasane, kui profiili peaks olema vaja nihutada siis see pole võimalik. Ebatasasel pinnal aga ei teki head kinnitust LED riba ja profiili vahel. Kate võib tunduda küll täiesti tühisena aga erinevate profiilide puhul võib katte paigaldamisele kulunud aeg erineda lausa tundides. Seega võib juba profiili valikul uurida kui hästi või halvasti katet saab paigaldada. On juhtunud, et profiil asub raskesti ligipääsetavas kohas ja katte paigaldmisele kulub uskumatult kaua aega.
  • Riba juhtimine - Seda viga esineb juba vähem aga siiski peab meeles pidama, et juhtplokid ei ole võimelised lõpmatult suureks koormuse juhtimiseks. Kui juhtploki võimsus on näiteks 50 vatti aga ribade koguvõimsus on 100 vatti siis on vaja kasutada kas võimsamat juhtplokki või signaalivõimendit. Tolle viimase puhul peab jällegi arvestama asukohaga.

Kui paigalduse kohta on mingeid küsimusi siis oleme alati valmis neile vastuseid leidma.

(Viimati muudetud 21.12.2020)